MTÜ Kärde Küla Selts
Armsad Kärde küla inimesed,
täna tahan ma teile kirjutada mitte ainult ühest karjäärist, vaid sellest, mille eest te tegelikult seisite. Te ei seisnud ainult ühe loa vastu. Te seisite oma kodu, oma küla rütmi, oma laste teeohutuse, oma rahu ja oma tuleviku eest. Kärde II kruusakarjääri ei rajata ning Jõgeva vald on öelnud, et nad ei olnud veendunud, et kavandatav tegevus ei tooks olulist mõju elukeskkonnale ja kohalike elukvaliteedile. Kavandatud maht ise ei olnud väike: umbes 4,5 hektarit, keskmiselt 25 000 kuupmeetrit aastas ja kuni 15 aastaks.
Mulle näib, et siin on üks tähtis tõde, mida tuleb välja öelda selgelt. Kui kusagile tuleb selline tegevus, siis paberil võib see paista lihtsalt majandusliku ettevõtmisena, aga päriselus ei ela inimene paberil. Inimene elab tee ääres, kuulab müra, hingab õhku, kasvatab lapsi, liigub kodu ja töö vahet, vaatab oma aknast välja ning tahab tunda, et kodukoht ei muutu samm-sammult millekski, mida ta enam ära ei tunne. Jõgeva vald tõi ise välja võimalikud mõjud müra, tolmu, vibratsiooni, liikluskoormuse ja liiklusohutuse kaudu. Need ei ole väikesed asjad. Need ongi elukeskkond.
Mõni küsib ikka sellises olukorras: aga kas küla ei kaotanud nüüd raha? Minu meelest tuleb siin olla aus. Otsene rahaline kasu oleks läinud eelkõige omavalitsuse tasandile, samal ajal kui võimalik häiring oleks langenud kõige rohkem just kohalike inimeste peale. See ongi selliste vaidluste süda: kas vähene või mõõdukas majanduslik kasu kaalub üles rahu, tervise, turvatunde ja küla kandvuse. Minu meelest te ütlesite õigesti, et ei kaalu. Keskkonnatasude loogika järgi võib kohalik omavalitsus tõesti saada maavara kaevandamiselt tulu, aga külarahva jaoks ei mõõdeta elu ainult eurodes.
Ja veel üks asi. Kärde küla ei ole tühi koht kaardil. Kärde Küla Selts ise on sõnastanud oma eesmärgina elujõulise, tugeva identiteediga kogukonna hoidmise ning noortele peredele sobiva elukeskkonna kujundamise. Kui küla püüab olla koht, kus on hea elada, kokku tulla, lapsi kasvatada ja kogukonda edasi kanda, siis on loomulik, et iga suurem muudatus vaadatakse läbi selle küsimuse: kas see aitab seda elu kanda või hakkab seda tasapisi murendama.
Sellepärast ei näe mina teie vastuseisu mitte kui “millegi vastu olemist”, vaid kui küpset oskust öelda: meie kodu ei ole lihtsalt vaba pind, kuhu võib panna ükskõik millise koormuse. Küla ei pea ennast tõestama sellega, et ta kannatab kõik välja. Mõnikord on kõige arukam samm öelda rahulikult ja väärikalt: siia ei sobi. See ei ole arengu eitamine. See on sobivuse kaitsmine.
Ma arvan, et te tegite midagi väga olulist ka teisel tasandil. Te näitasite, et kogukond ei pea olema suur, et olla mõjuv. Kui inimesed arutavad olukorra õigesti läbi, hoiavad kokku ja sõnastavad oma põhjused inimlikult, siis võib ka väike küla seista oma elukeskkonna eest nii, et teda võetakse kuulda. See on suur asi. See annab lootust ka teistele paikadele.
Soovin, et te ei võtaks seda tulemust ainult kergendusena, vaid ka kinnituse märgina. Kärde küla ei ole koht, kus lihtsalt elatakse. Kärde küla on koht, mida hoitakse. Ja kui kohta kantakse südames, siis on tal ka hääl.
Hoidke seda häält. Hoidke üksteist. Hoidke oma küla.
Teid hoides Peeterike
