Programmide kasutusjuhendid

PEETRIKESE IMEMAAILMA KASUTAMISJUHEND

Iga programmi käest võid ise küsida mida ta teeb.
Mine lihtsalt programmi sees “edasi” lingiga vestlusakna juurde ning küsi.

Mis on Peetrikese Imemaailm?

Peetrikese Imemaailm on keskkond, kus saad luua oma loo ja kasvatada sellest järk-järgult päris raamatu.

Sina oled autor. Sina otsustad, kes on sinu tegelased, milliseid valikuid nad teevad, millised suured pöörded loos toimuvad ja kuhu sinu maailm lõpuks liigub.

Peetrike aitab sul ideid avada, küsimusi esitada, stseene ja dialooge kirjutada ning sinu maailma järjepidevana hoida.

Sa ei pea oskama romaani ette planeerida. Alustamiseks piisab mõnest mõttest.

1. UUS IMEMAAILM

Kui alustad täiesti uut raamatut, vali:

Uus Imemaailm

Sulle avaneb seitse loovat akent.

Kõiki vastuseid ei pea pikalt kirjutama. Mõnikord piisab ühest lausest või isegi paarist sõnast.

1. Minu peategelane

Kes on sinu loo kõige tähtsam tegelane?

Näiteks:

14-aastane Mia, kes parandab vanu roboteid.

2. Minu maailma koht ja aeg

Kus ja millal sinu lugu toimub?

Näiteks:

300 aastat tulevikus Marsi all asuvas linnas.

3. Teised olulised tegelased

Kes on loo alguses veel tähtsad?

Näiteks:

Mia vend Aron ja vana robot Kuu.

Kõiki tulevasi tegelasi ei pea kohe välja mõtlema.

4. Minu maailma ime

Mis on sinu maailmas kõige kummalisem, imelisem või salapärasem?

Näiteks:

Iga maja sees on rohkem ruumi kui väljast paistab.

Sa ei pea kohe teadma, miks see nii on.

5. Mida peategelane tahab?

Mida sinu peategelane loo alguses kõige rohkem soovib?

Näiteks:

Mia tahab teada saada, kuhu tema isa kadus.

6. Mis paneb loo liikuma?

Mis juhtub, mis muudab senist olukorda?

Näiteks:

Mia leiab vana roboti seest sõnumi, mille saatis tema enda tulevikuversioon.

7. Milline minu raamat tundub?

Millise meeleoluga lugu sa tahad?

Näiteks:

Salapärane, seikluslik, naljakas ja natuke hirmutav.

Kui algus on piisav, sünnib sellest sinu Imemaailma esimene seisund ja edasine töö liigub Minu Imemaailma.

2. MINU IMEMAAILM

Pärast raamatu alustamist toimub peaaegu kogu ülejäänud töö siin.

Minu Imemaailm

Sul on üks vaba suhtlusaken.

Sa ei pea valima keerulisi töörežiime ega teadma, kuidas programm seest töötab. Kirjuta lihtsalt oma sõnadega, mida tahad teha.

Näiteks:

„Jätkame.“

„Kirjuta järgmine peatükk.“

„Mia läheb nüüd uksest sisse.“

„Lisa loosse uus tegelane.“

„Tee see koht salapärasemaks.“

„Kes praegu võtit hoiab?“

„Muuda eelmise peatüki lõppu.“

„Näita, mis juhtuks, kui Aron reedaks Mia.“

Peetrike saab sinu soovist aru ja valib ise sobiva tööviisi.

3. KES TEEB RAAMATUS OTSUSED?

Kõige tähtsam reegel on lihtne:

Sina valid loo kandva tee.

Peetrike võib ise luua:

Aga Peetrike ei otsusta sinu eest näiteks:

Kui selline otsus on loo jätkamiseks vajalik, küsib Peetrike sinult tavaliselt ühe olulise küsimuse korraga.

4. KUI TAHAD LIHTSALT JÄTKATA

Sageli piisab sellest, kui kirjutad:

„Jätka.“

Kui Peetrikesel on järgmise osa kirjutamiseks kõik vajalik olemas, jätkab ta lugu.

Kui enne on vaja sinu olulist otsust, küsib ta ühe küsimuse.

Näiteks:

„Kas Mia läheb väravast läbi üksi või võtab Kuu kaasa?“

Sina valid ja lugu jätkub sinu valitud suunas.

5. KUIDAS SÜNNIB PEATÜKK?

Kui kirjutad:

„Kirjuta järgmine peatükk.“

kontrollib Peetrike kõigepealt, kas loo jätkamiseks on piisavalt teada.

Kui on, kirjutab ta tervikliku raamatuliku peatüki.

Kui üks oluline autoriotsus puudub, küsib ta enne seda.

Peatükk ei ole sinu vastuste lihtne ümberjutustus. Peetrike loob nende vahele:

Valmis tekst peab välja nägema nagu raamatu peatükk, mitte nagu küsimustiku vastuste nimekiri.

6. PEATÜKK ON ALGUSES MUSTAND

Kui Peetrike kirjutab uue peatüki, saad seda enne kinnitamist muuta.

Võid öelda näiteks:

„Tee algus rahulikumaks.“

„Vähem dialoogi.“

„Tee see pikemaks.“

„Mia ei tohiks veel seda teada.“

„Muuda lõpp ära.“

„See ei meeldi mulle, proovime teisiti.“

Kuni sa pole peatükki kinnitanud, ei pea seda käsitlema sinu raamatu lõpliku minevikuna.

7. KUIDAS PEATÜKK KINNITADA?

Kui peatükk sobib, võid öelda loomulikult näiteks:

„Sobib.“

„Jäta nii.“

„See jääb.“

„Kinnita.“

Pärast kinnitamist saab peatükist sinu raamatu päris osa.

Peetrike jätab meelde, mis juhtus ja milline on sinu maailma uus olukord.

8. IDEE EI OLE VEEL RAAMATU FAKT

Sa võid vabalt mõtteid proovida.

Näiteks:

„Planeet võiks olla elus.“

See võib jääda lihtsalt ideeks.

Kui ütled:

„Planeet ongi elus.“

annad sa juba palju tugevama autoriotsuse.

Seega võid oma maailmaga julgelt mängida ilma kartmata, et iga juhuslik mõte muutub kohe sinu raamatu lõplikuks tõeks.

9. PROOVI, MIS JUHTUKS

Kui tahad mõnda võimalust lihtsalt läbi mängida, kirjuta näiteks:

„Näita, mis juhtuks, kui Mia läheks üksi.“

või:

„Proovime varianti, kus Aron räägib tõtt.“

Selline proov ei pea muutma sinu päris raamatu sündmusi.

Kui variant meeldib, saad hiljem otsustada, kas tahad selle päriselt loosse tuua.

10. OMA MAAILMA KOHTA VÕID KA KÜSIDA

Peetrike hoiab meeles nii sinu raamatu minevikku kui ka maailma praegust olukorda.

Seetõttu võid küsida näiteks:

„Kus Mia praegu on?“

„Kes teab saladusest?“

„Kelle käes on võti?“

„Kas Aron on juba Kuuga kohtunud?“

„Millised saladused on meil veel lahendamata?“

Sa ei pea ise kõiki varasemaid peatükke läbi otsima.

11. VARASEMAT OTSUST VÕIB MUUTA

Autor võib ümber mõelda.

Näiteks:

„Mia ei lähegi uksest sisse.“

või:

„Muuda kuues peatükk nii, et Aron ei lahku.“

Kui muudatus mõjutab juba kinnitatud raamatu sündmusi, aitab Peetrike kontrollida ka seda, mida tuleb hilisemates osades selle tõttu muuta.

Raamatu minevik ei muutu kogemata. Seda muudab autori teadlik otsus.

12. VANAST RAAMATUST SAAB JÄTKATA

Kui sul on Peetrikese Imemaailmas juba varem loodud raamat või piisav varasem materjal, ei pea uut maailma uuesti alustama.

Mine otse:

Minu Imemaailm

ja anna Peetrikesele oma olemasolev raamat, peatükid või jätkamiseks vajalik materjal.

Programm taastab sellest nii palju kui materjal võimaldab ja jätkab sealt, kus raamat pooleli jäi.

Puuduvat minevikku ei mõelda lihtsalt välja.

13. KÕIKE EI PEA KOHE TEADMA

Sinu maailma võib jääda:

See ei ole viga.

Hea lugu võibki kasvada nii, et autor avastab oma maailma koos tegelastega.

Peetrike aitab hoida meeles, mis on juba päriselt juhtunud ja mis on veel avatud.

14. KUIDAS PEETRIKE SIND AITAB?

Peetrike püüab teha kolme asja korraga:

hoida sinu autorlust,
et sinu olulisi valikuid ei tehtaks sinu eest;

hoida sinu maailma järjepidevana,
et tegelased, teadmised, objektid ja varasemad sündmused kogemata segamini ei läheks;

muuta sinu mõtted loetavaks raamatuks,
kus on stseenid, dialoog, kirjeldus, pinge, tempo ja loomulik raamatulik proosa.

15. KÕIGE LIHTSAM KASUTUSREEGEL

Sa ei pea meelde jätma ühtegi tehnilist käsku.

Piisab kahest asjast:

Uue raamatu puhul: loo oma Imemaailm.

Olemasoleva raamatu puhul: ütle Peetrikesele vabalt, mida tahad järgmisena teha.

Sina lood maailma ja valid tee.

Peetrike aitab sellel muutuda raamatuks.

Peetrike 360° — KASUTUSJUHEND

1. Mis on Peetrike 360?

Peetrike 360 on vestlev maailmalugemise programm, mis aitab vaadata üht küsimust korraga mitmest vaatenurgast.

Programmi keskne eesmärk on leida eri õpetuste ja looduse vahel kõige selgem funktsionaalne ühisosa.

Peetrike 360 kasutab kolme suurt õpetajate rühma:

Lisaks kasutab programm võimaluse korral looduse näidet, kus sama toimimisloogika on lihtsalt nähtav.

Peetrike 360 ei küsi esimesena:

„Kes on õige?“

Ta küsib:

„Mida igaüks näeb?“
→ „Mis protsess siin toimub?“
→ „Milline funktsioon kordub?“
→ „Kus näeme sama loogikat looduses?“
→ „Mis on kõige lihtsam ühine mõte?“

2. Kellele Peetrike 360 on mõeldud?

Peetrike 360 sobib:

Programmi kasutamiseks ei pea tundma:

Piisab tavalisest küsimusest.

3. Kuidas programmi kasutada?

Kirjuta vestlusaknasse oma küsimus.

Näiteks:

Miks on piirid vajalikud?

Mida Saturn sümboliseerib?

Mis on armastuse ühine loogika?

Miks peab looduses midagi vahel lagunema?

Mida räägivad eri õpetused tarkusest?

Mida tähendab tuli eri maailmavaadetes?

Kas teadus, mütoloogia ja astroloogia näevad Kuus midagi ühist?

Miks inimesed konkureerivad?

Mis on surma ja uue alguse ühine teema?

Sa ei pea küsimust õigesti või keeruliselt sõnastama.

Kirjuta lihtsalt nii, nagu mõte sulle pähe tuleb.

4. Mida võib Peetrike 360 käest küsida?

Küsida võib peaaegu kõigi maailma nähtuste kohta.

Loodus

Näiteks:

Inimene

Näiteks:

Sümbolid

Näiteks:

Astroloogia

Näiteks:

Religioon ja mütoloogia

Võid küsida:

Suured küsimused

Näiteks:

5. Millise vastuse ma saan?

Peetrike 360 püüab anda vastuse võimalikult lihtsalt.

Tavaline vastus võib olla sellise kujuga:

Teadus näeb

Kuidas teadus või tehniline uurimine sama nähtust kirjeldab.

Vanad lood ja pärimus näevad

Millise loo, kujundi või õpetusega on inimesed sarnast teemat väljendanud.

Astroloogia või sümboolsed õpetused näevad

Millise funktsiooni või tähendusega seostatakse seda sümboolsetes süsteemides.

Looduses näeme

Lihtne näide loodusest, kus sama toimimisloogika on nähtav.

Ühine mõte

Kõige olulisem osa.

See võtab eri vaatenurkade ühise funktsiooniloogika kokku ühe või kahe lihtsa lausega.

Näiteks:

Piir ei ole ainult takistus. Sobiv piir aitab tervikul oma kuju hoida.

6. Kas kõik kolm õpetajat peavad alati sama asja ütlema?

Ei.

Peetrike 360 ei sunni erinevaid õpetusi kunstlikult kokku.

Võib juhtuda, et:

Kui tugevat ühisosa pole, võib programm seda lihtsalt öelda.

Näiteks:

„Siin vaatavad need õpetused nähtust üsna erinevalt ja tugevat ühist funktsiooniloogikat ei ole vaja kunstlikult luua.“

See on samuti hea tulemus.

7. Mida tähendab „ühine funktsioon“?

Funktsioon tähendab lihtsas keeles:

Mida miski teeb?

Näiteks:

Uks

võib:

Rakumembraan

võib:

Müütiline värav

võib:

Need ei ole sama asi.

Kuid nende vahel võib olla ühine funktsioon:

PIIR JA LÄBIPÄÄS.

Peetrike 360 otsibki selliseid seoseid.

8. Loodusenäited

Peetrike 360 püüab võimaluse korral tuua juurde lihtsa loodusenäite.

Näiteks:

Piir

Koostöö

Muundumine

Rütm

Loodusenäite eesmärk ei ole tõestada religiooni, mütoloogiat või astroloogiat.

Ta aitab ühist funktsiooni paremini näha.

9. Kas Peetrike 360 ütleb, mida ma pean uskuma?

Ei.

Peetrike 360 ei ole mõeldud ühe maailmavaate õpetamiseks.

Programm näitab:

Kasutaja otsustab ise, millised järeldused talle olulised on.

10. Kas Peetrike 360 ütleb, et kõik õpetused on võrdselt tõesed?

Ei.

Ta annab neile võrdse võimaluse olla kuuldud.

See ei tähenda, et iga väide oleks:

Programmi eesmärk on mitte otsustada õpetuse väärtust ainult tema päritolu järgi.

11. Kui tahan teada, kas midagi on tõendatud

Küsi seda otse.

Näiteks:

Kas seda on teaduslikult uuritud?

Kas selle kohta on mõõtmisi?

Kas see on ajalooliselt dokumenteeritud?

Kas astroloogilist seost on kontrollitud?

Kas see müüt on vana?

Sellisel juhul võib Peetrike 360 eristada:

12. Võid paluda lihtsamat vastust

Näiteks:

Selgita nagu 8-aastasele.

Selgita nagu 12-aastasele.

Ütle ainult kõige olulisem.

Tee sellest viie lausega vastus.

Too üks väga lihtne loodusenäide.

Ütle ühine mõte ühe lausega.

13. Võid paluda sügavamat vastust

Näiteks:

Vaata seda sügavamalt.

Too rohkem religioone ja mütoloogiaid.

Võrdle eri kultuure.

Too rohkem teaduslikke näiteid.

Näita, kus nende seletused erinevad.

Milline ühisosa on kõige tugevam ja milline nõrgem?

Vaata sama funktsiooni veel teistes nähtustes.

14. Võid lasta programmil õpetada

Näiteks:

Ära anna vastust kohe, vaid aita mul ise ühine funktsioon leida.

Peetrike 360 võib siis esitada küsimusi.

Näiteks:

See sobib eriti hästi õppimiseks.

15. Peetrike 360 kasutamine koolis

Peetrike 360-d võib kasutada:

Õpetaja võib näiteks küsida:

„Vaadake mõistet PIIR teaduse, mütoloogia ja astroloogia kaudu. Leidke loodusest üks näide ja sõnastage ühine funktsioon.“

16. Peetrike 360 ei ole päheõppimise programm

Programmi eesmärk ei ole õpetada statistikat.

Olulisem on osata küsida:

Mida see teeb?

Mille suhtes ta seda teeb?

Mis sellest muutub?

Mis on tulemus?

Kus sama loogika veel kordub?

17. Hea küsimuse näited

Võid alustada näiteks nii:

Näita mulle 360° vaadet tulele.

Mis on puu ühine sümboolne ja looduslik loogika?

Kuidas näevad kolm õpetajat armastust?

Mis on Saturni kõige tugevam funktsionaalne ühisosa loodusega?

Mida räägivad eri õpetused surmast ja muutumisest?

Kuidas seostuvad rütm, Kuu ja loodus?

Mida õpetavad müüdid ja teadus koostöö kohta?

Milline ühine loogika on karmal ja tagasisidel?

Kas väraval, rakumembraanil ja müütilisel lävel on midagi ühist?

18. Veel lihtsam viis alustamiseks

Kui sa ei tea, mida täpselt küsida, kirjuta:

„Näita mulle selle teema 360° vaadet.“

ja lisa teema.

Näiteks:

„Näita mulle armastuse 360° vaadet.“

„Näita mulle Saturni 360° vaadet.“

„Näita mulle tule 360° vaadet.“

„Näita mulle surma ja uue alguse 360° vaadet.“

19. Peetrike 360 lühivalem

KÜSI ÜKSKÕIK MIDA.

→ VAATA MITMEST SUUNAST.

→ LEIA FUNKTSIOON.

→ VAATA LOODUST.

→ MÄRKA ÜHISOSA.

→ TEE ISE OMA JÄRELDUS.

Peetrike 360 aitab maailma mitte väiksemaks seletada, vaid rohkemate seoste kaudu näha.

SÕNAST FUNKTSIOONINI

Kasutusjuhend

SÕNAST FUNKTSIOONINI aitab sul sõnu, mõisteid ja nähtusi sügavamalt uurida.

See ei ole lihtsalt sõnaraamat, mis ütleb, mida üks sõna tähendab. Programm aitab vaadata ka sõna taha:

Kust see sõna tuleb?
Mida inimesed selle all mõtlevad?
Kas sellel on mitu tähendust?
Millist nähtust me selle sõnaga nimetame?
Mida see nähtus tegelikult teeb?
Millal see aitab ja millal võib tekitada probleeme?

Programmi eesmärk ei ole öelda sulle, mida sa pead mõtlema.

Eesmärk on aidata sul paremini ise mõelda, võrrelda ja eristada.

1. Mida võib programmi kirjutada?

Võid alustada peaaegu millest tahes.

Näiteks ühest sõnast:

sõprus
vabadus
armastus
võim
raha
õiglus

Võid kirjutada mõiste või väljendi:

vaba tahe
isiklik vastutus
hea inimene

Võid uurida nähtust:

kiusamine
armumine
lein
sõda

Võid küsida ka terve küsimuse:

Kas vabadus tähendab, et ma võin teha kõike?

Miks nimetatakse inimest indiviidiks?

Mida sõprus tegelikult teeb?

Sa ei pea oma küsimust kuidagi eriliselt vormistama. Kirjuta nii, nagu sa loomulikult küsiksid.

2. ESIMENE MOODUL — UURIMISE ALGUS

Esimeses moodulis kirjutad sõna, mõiste, nähtuse või küsimuse, mida tahad uurida.

Programm aitab sul kõigepealt vaadata, mida selle sõnaga üldse mõeldakse.

Vajaduse korral uurime:

Seejärel läheme sõnast edasi nähtuse juurde.

Küsime:

Mis selle sõna taga tegelikult toimub?

Mida see teeb?

Mis muutub, kui see toimib?

Millal see aitab?

Millal võib sama asi hakata segama või kahjustama?

Kõiki neid küsimusi ei pea iga sõna puhul kasutama. Mõne sõna uurimine on lihtne, mõni avab palju erinevaid teid.

Esimese mooduli ülesanne ei ole anda kohe viimast ja lõplikku vastust.

Esimene moodul avab uurimise.

3. RÄÄGI, VAIDLE JA TOO OMA NÄITEID

Pärast esimest vastust võid vestlust vabalt jätkata.

Võid näiteks öelda:

Ma ei ole sellega nõus.

Aga sellises olukorras juhtub hoopis vastupidi.

Kas see võiks tähendada ka midagi muud?

Too lihtsam näide.

Mine sügavamale.

Ma arvan, et selle tähtsam osa on hoopis…

Sinu enda mõtted on programmi oluline osa.

Kui tood hea näite, vastunäite või parema seletuse, peab programm seda järgmises arutluses arvestama.

Sa ei pea AI-ga nõustuma.

Mõnikord võib just eriarvamus aidata sõnast paremini aru saada.

4. KÜSIMUSED EI OLE TEST

Programm võib vahel esitada sulle ühe küsimuse, mis aitab mõtet edasi uurida.

Näiteks:

Kas sõprus on veel sõprus, kui üks inimene peab alati tegema seda, mida teine tahab?

või:

Too üks näide, kus vabadus aitab inimest, ja üks, kus piiramatu vabadus võiks kellelegi kahju teha.

Need küsimused ei ole kontrolltöö.

Neile ei pea olema üht „õiget vastust“.

Nende eesmärk on aidata sul märgata midagi, mida valmis vastust lugedes ei pruugi kohe näha.

Kui sul pole soovi küsimusele vastata, võid lihtsalt järgmise asja kohta küsida.

5. PROGRAMM KOHANDUB SINUGA

Sama mõistet saab uurida väga erineva sügavusega.

Kui tahad lihtsat seletust, võid öelda:

Seleta lihtsamalt.

Kui tahad põhjalikumalt:

Mine sügavamale.

Kui mõni sõna jäi arusaamatuks:

Mida see sõna tähendab?

Kui vastus läks liiga pikaks:

Ütle lühemalt.

Programm ei pea sinu vanuse järgi otsustama, kui keeruliselt sa mõelda oskad.

Oluline on, et vastus oleks sulle arusaadav ja samal ajal sisuliselt aus.

6. TUNDLIKUD JA RASKED SÕNAD

Võid küsida ka rasketest või tundlikest teemadest.

Näiteks:

surm
lein
kiusamine
vägivald
seksuaalsus
sõltuvus
haigus
depressioon
Jumal
vihkamine

Tundlik sõna ei ole keelatud sõna.

Programm püüab seda seletada rahulikult, arusaadavalt ja sinu jaoks sobiva detailsusega.

Kui küsimus puudutab otseselt sinu või kellegi teise turvalisust või tervist, võib programm tavapärase mõisteuurimise asemel anda kõigepealt vajaliku turvainfo või soovitada pöörduda inimese poole, kes saab päriselt aidata.

7. LÕPPARVESTUS — MIDA ME UURIMISEGA TEADA SAIME?

Kui oled teemat piisavalt uurinud, võid minna lõpparvestusse.

Võid lihtsalt kirjutada näiteks:

Tee nüüd lõpparvestus.

Lõpparvestus ei ole hinne ega test.

Sa ei saa punkte, protsenti ega hinnangut selle kohta, kui „õigesti“ sa mõtlesid.

Lõpparvestus vaatab kogu senist uurimist:

Kui võimalik, sõnastame lõpuks ka ühe lihtsa töödefinitsiooni.

Näiteks:

Selle uurimise põhjal võiksime praegu sõnastada nii…

See ei tähenda, et leidsime igaveseks ainsa õige definitsiooni.

See tähendab:

selleni jõudsime selle uurimisega praegu.

8. SA VÕID KA PÄRAST LÕPPARVESTUST EDASI UURIDA

Lõpparvestus ei lukusta teemat.

Kui pärast seda tuleb uus mõte, näide või küsimus, võib uurimist jätkata.

Hea arusaam ei pea tähendama:

„Nüüd tean lõplikku vastust.“

See võib tähendada hoopis:

„Nüüd oskan paremini näha, mida ma veel küsida tahan.“

Kõige lihtsam kasutusviis

1. Kirjuta sõna või küsimus.

2. Loe esimene uuriv vastus.

3. Küsi edasi, vaidle, too näiteid või paku oma seletus.

4. Kui tunned, et pilt on piisavalt avanenud, kirjuta: „Tee lõpparvestus.“

Ja pea meeles:

Sõna on algus. Oluline küsimus on, mis selle sõna taga tegelikult toimub.

Mis on Peetrikese VAU!?

Peetrikese VAU! on avastamisruum, kus saad uurida kõike, mis sind päriselt huvitab.

Sa võid tulla siia ühe sõna, küsimuse, kummalise mõtte, idee või lihtsalt uudishimuga.

Näiteks:

„Kosmos.“

„Miks raha üldse töötab?“

„Kas loomad mõtlevad?“

„Miks inimesed tahavad kalleid brände?“

„Kas hing on olemas?“

„Mul tuli üks imelik mõte.“

„Ma ei tea, millest rääkida.“

Peetrike ei püüa sulle lihtsalt võimalikult palju teadmisi ette anda.

Ta otsib sinu huvi seest midagi sellist, mis võib panna sind korraks peatuma ja mõtlema:

„Oot… päriselt?“

Sellest võib sündida sinu enda küsimus, mõte, avastus või täiesti uus tee.

1. KUIDAS ALUSTADA?

Sul ei ole vaja valida teemat nimekirjast ega teada, kuidas programm töötab.

Kirjuta lihtsalt midagi, mis sind praegu huvitab.

Näiteks:

„Mustad augud.“

„Mängud.“

„Unenäod.“

„Robotid.“

„Raha.“

„Miks inimesed valetavad?“

„Kas aeg võib tagurpidi liikuda?“

Või lihtsalt:

„Üllata mind.“

Peetrike loeb sinu sisendit ja valib ise sobiva järgmise sammu.

2. MIS ON VAU?

VAU ei tähenda tingimata suurt üllatust.

VAU võib olla ka väike hetk:

„Oot…“

„Seda ma ei teadnud.“

„Aga siis…“

„Kuidas see võimalik on?“

või lihtsalt tunne, et tahaksid selle mõtte juurde tagasi tulla.

Peetrike püüab leida sinu huvi seest ühe tõelise ja huvitava sädeme.

See võib olla:

Peetrike ei pea kõike kohe ära seletama.

Hea säde jätab sulle midagi ise avastada.

3. PEETRIKE EI KÜSI KOGU AEG KÜSIMUSI

Sa ei pea pärast iga vastust midagi tõestama ega analüüsima.

Mõnikord annab Peetrike sulle lihtsalt ühe huvitava mõtte ja peatub.

Näiteks:

„Kui vaatad väga kaugele kosmosesse, vaatad sa samal ajal minevikku, sest valgusel kulub sinuni jõudmiseks aega.“

Seejärel võib sinu enda küsimus sündida.

Või ei sünni.

Mõlemad on täiesti normaalsed.

Peetrike annab sädeme. Küsimus võib idaneda sinus.

4. KUI SUL ON JUBA OMA KÜSIMUS

Kui sul on päris küsimus olemas, kirjuta see otse.

Näiteks:

„Miks taevas sinine on?“

„Kas must auk võib kaduda?“

„Miks inimesed annavad paberrahale väärtuse?“

„Kuidas mälu töötab?“

Siis ei hakka Peetrike sind enne vastamist küsitlema.

Ta vastab küsimusele.

Kui tahad pärast sügavamale minna, võid öelda:

„Räägi veel.“

„Mis selle taga tegelikult toimub?“

„Mine sügavamale.“

„Seleta lihtsamalt.“

5. KUI SUL TEKIB OMA MÕTE

Kõige huvitavam hetk võib tulla siis, kui ütled:

„Äkki…“

„Võib-olla…“

„Minu arvates…“

„Mul tuli selline mõte…“

Peetrike ei pea sinu mõtet kohe õigeks või valeks kuulutama.

Kõigepealt aitab ta vaadata, mida sinu mõte tegelikult tähendab.

Näiteks:

„Äkki inimesed tahavad mõnda brändi mitte asja enda pärast, vaid selle pärast, mida see teistele näitab.“

Sellist mõtet saab edasi uurida.

Võib-olla peab see paika mõnes olukorras.

Võib-olla mitte kõigis.

Sinu mõte võib täpsustuda, muutuda või saada täiesti uue kuju.

6. SA VÕID PEETRIKESEGA MITTE NÕUSTUDA

Sa võid igal ajal öelda:

„Ma ei usu seda.“

„Kust sa seda tead?“

„See ei tundu loogiline.“

„Kas sellele on mõni vastunäide?“

„Kas see on fakt või lihtsalt üks seletus?“

Peetrike ei pea oma vastust iga hinna eest kaitsma.

Ta võib aidata eristada:

„Ma ei tea“ on lubatud vastus.

Kõike ei ole veel ära seletatud.

7. SA VÕID VAADATA ÜHT ASJA MITMEST MAAILMAVAATEST

Mõne küsimuse puhul võivad teadus, religioon ja okultism vaadata sama nähtust väga erinevalt.

Peetrike ei pea neist automaatselt ühte õigeks ja teisi valeks kuulutama.

Kui see aitab sinu küsimust avada, võib ta vaadata:

mida üks näeb;

mida teine näeb;

milles nad räägivad erinevat keelt;

kus võib olla sarnane funktsioon;

mis jääb endiselt lahtiseks.

Sa ei pea ühegi maailmavaate järgijaks hakkama.

Peetrike toob materjali. Sina eristad ja valid.

8. PEETRIKE EI TEE SINU EEST MÕTET VALMIS

Kui sul tekib oma idee, kujund või seletus, jääb see sinu omaks.

Näiteks:

„Mulle tundub, et mälu on nagu maja, kus kõik toad pole korraga valgustatud.“

Peetrike ei pea seda kohe asendama keerulise terminiga.

Ta võib aidata sul vaadata, mida sinu kujund hästi kannab ja kus selle piirid on.

Sinu enda sõnad võivad olla avastamise tööriist.

9. SA VÕID KA MIDAGI LUUA

Peetrikese VAU! ei pea jääma ainult küsimuste ja vastuste juurde.

Kui mõni mõte sind käivitab, võid öelda näiteks:

„Teeme sellest eksperimendi.“

„Mõtleme välja mängu.“

„Ma tahan sellest loo teha.“

„Loon oma süsteemi.“

„Kuidas saaks seda päriselt proovida?“

„Aita mul seda ideed edasi ehitada.“

Peetrike võib aidata, aga ei pea sinu ideed sinu eest valmis tegema.

Sina jääd autoriks.

10. SA VÕID MIDAGI PÄRISELUS PROOVIDA

Mõnikord saab küsimust uurida vaatlemise, võrdlemise või väikese katse kaudu.

Näiteks:

„Kas logo muudab seda, kui väärtuslikuna inimesed asja tajuvad?“

„Mis juhtub, kui muudan mängus ainult ühte reeglit?“

„Kas taimed pööravad ennast valguse poole?“

Peetrike võib aidata leida viisi, kuidas nähtust ise vaadata.

Aga iga küsimus ei pea muutuma eksperimendiks.

Mõnikord piisab lihtsalt mõttest.

11. KUI SIND HUVITAVAD RAHA, MÄNGUD, BRÄNDID VÕI STAATUS

Need ei ole Peetrikese jaoks „halvad“ või „madalad“ teemad.

Kui sind huvitab näiteks:

„Miks inimesed ostavad kalleid tosse?“

„Miks mänguskinidel üldse väärtus on?“

„Miks jälgijate arv inimestele oluline tundub?“

„Kuidas saab mingi asi olla väärtuslik ainult sellepärast, et seda on vähe?“

siis saab neid vaadata täiesti samamoodi nagu kosmost, loodust või ajalugu.

Peetrike võib aidata avada näiteks:

Peetrike ei ütle sulle ette, mida sa peaksid tahtma.

Ta aitab sul paremini näha, mis sinu tahtmist mõjutab.

12. KUI MÕNI HUVI KORDUB

Aja jooksul võib selguda, et sind tõmbavad väga erinevate teemade juures ikka samasugused asjad.

Näiteks võid sa:

Peetrike võib sellist korduvat mustrit märgata.

See ei tähenda kohe:

„See on sinu anne.“

Üks huvi või üks hea tulemus ei määra sind.

Võimalik tugevus muutub huvitavaks siis, kui sama funktsioon hakkab korduma eri olukordades ja pikema aja jooksul.

13. PEETRIKE HOIAB MEELes SINU PRAEGUST AVASTUSRADA

Kui oled ühe teema sees juba midagi avastanud, ei pea iga kord päris algusest alustama.

Võid öelda:

„Jätkame sealt.“

„Mis mu eelmine mõte oli?“

„Ma mõtlesin selle asja ümber.“

„Lähme tagasi selle küsimuse juurde.“

„Jätame selle teema praegu pooleli.“

Peetrike püüab hoida meeles eelkõige sinu rada, mitte teha sinust püsivat profiili.

Sa võid oma arvamust muuta.

Sa võid uue teema võtta.

Sa võid vanast mõttest loobuda.

14. KÕIKE EI PEA LÕPUNI LAHENDAMA

Mõni küsimus võib jääda:

See ei ole programmi viga.

Mõnikord on kõige ausam tulemus:

„Me ei tea veel piisavalt.“

Peetrikese VAU! ei pea muutma iga tundmatut valmis vastuseks.

15. PEETRIKESE „LAPS“ EI TÄHENDA VANUST

Peetrikese VAU! kasutab lapsemeelsust tähenduses:

Seetõttu võib lapsemeelne olla ka 30-, 50- või 80-aastane.

Lapsemeelsus ei ole vanuserühm. See on viis maailma lugeda.

16. PEETRIKE KOHANDAB END SINU JÄRGI

Sa ei pea valima, millise raskusastmega vastust soovid.

Kirjuta lihtsalt loomulikult.

Kui tahad lühidalt:

„Ütle lihtsalt.“

Kui tahad sügavamalt:

„Mine sügavale.“

Kui mõni sõna on keeruline:

„Seleta see tavakeeles.“

Kui tead teemast juba palju:

„Tehnilist osa võid rohkem anda.“

Peetrike kohandab väljendust, mitte sinu mõtlemise võimalikkust.

17. KUI TEEMA ON TUNDLIK

Sa võid rääkida ka keerulistest või tundlikest teemadest.

Näiteks:

Tundlik teema ei tähenda automaatselt, et sinuga on midagi halvasti.

Kui olukorras on aga päris oht, ärakasutamine või kahjustamise risk, muutub turvalisus tähtsamaks kui avastamine.

18. SA EI PEA PEETRIKESEGA KAUA RÄÄKIMA

Hea vestlus ei pea olema pikk.

Mõnikord piisab ühest:

VAU-st.

Ühest vastusest.

Ühest uuest küsimusest.

Ühest mõttest.

Või sellest, et lähed pärast vestlust midagi ise vaatama, lugema, looma või proovima.

Peetrikese eesmärk ei ole hoida sind võimalikult kaua ekraani ees.

19. KUIDAS PEETRIKE SIND AITAB?

Peetrike püüab teha korraga mõnda lihtsat asja:

leida sinu huvi seest hea säde,
et maailm võiks korraks uue nurga alt avaneda;

anda teadmisi siis, kui neid vajad,
ilma et kogu avastusruum vastustega täidetaks;

hoida sinu enda küsimust ja mõtet,
et Peetrike ei hakkaks sinu eest mõtlema;

aidata eristada fakti, seletust ja võimalikku mõtet,
et kõik ei muutuks üheks seguks;

jätta lõplik valik sulle.

20. KÕIGE LIHTSAM KASUTUSREEGEL

Sa ei pea teadma ühtegi tehnilist käsku.

Sa ei pea teadma, mis on hüpotees, vastunäide või funktsionaalne analüüs.

Piisab sellest, et kirjutad:

mis sind praegu päriselt huvitab.

Peetrike aitab sealt edasi.

Mõnikord annab ta sulle vastuse.

Mõnikord sädeme.

Mõnikord ühe uue vaatenurga.

Mõnikord aitab sinu enda mõttel edasi kasvada.

Ja mõnikord on kõige parem tulemus lihtsalt see, et jääd korraks maailma teistmoodi vaatama.

Peetrike aitab lugeda. Sina eristad. Sina valid.